A Travellerspoint blog

Uus kuut, Holland, Saksamaa, Friisimaa, Prantsusmaa

Ehk tegus aprilli algus

Aprilli algus on meil siin sündmuste ja tegude rohke olnud. Väga tähtis meie reisimistega seotud asi juhtus 1. aprillil, Suurel Neljapäeval (see on siin muide vaba päev). Panen selle kohta siia väikese fotoreportaaži.

large_01_Uue_kuu..stamine.jpg
Uue kuudi sisseõnnistamine

Ehk siis – meil on lõpuks ometi jälle normaalmõõtmetes reisikuut.

Nagu Belgias tavaks, siis pühade ajal oli ilm kõike muud kui ilus, seega läksime otsima vihmapilve äärt. Suurel Reedel oli lähim enam-vähem vihmavaba koht Hollandis Gelderlandi provintsis Ijsseli jõe kallastel. Valisime välja kaks hansalinna Doesburgi ja Zutpheni. Mõlemad linnakesed olid Hollandile kohaselt ilusad ja koerasõbralikud ning sobivaimaks kaunistuseks välisukse juures tänaval paistsid olema erinevad neljajalgsete kujud.

04_Doesburg.jpg

Doesburgi külaliste parkla kõrval oli maaliline pargike pikast reisist käpasirutamiseks ja linn nägi välja nagu piltpostkaart.

large_02_Doesburg.jpg

Doesburgis oli „de Bonte Hond“ nimeline restoran, kus kahejalgsete nõusid kaunistas koera pilt ja meile Aglaiaga jagati täitsa tasuta maiustusi (ikka koerte omi, mitte ebatervislikke magusaid küpsiseid nagu inimestele). Hiljem linnale tiiru peale teinuna leidsime kohviku, kus töötajate hulgas oli ka üks koer. Tema esmane tööülesanne oli kahejalgsete külastajate kehakaalu eest hoolitsemine ehk siis liikumine lauast lauda ja ennastohverdav inimeste vabastamine kohvi kõrvale serveeritavatest ebatervislikest küpsistest ;). Ja no teine tööülesanne oli loomulikult neljajalgsete külastajate lõbustamine.

large_03_Elamuse..vikutes.jpg

Doesburg on läbi aegade üks väheseid kohti, kus külastasime ka korterelamutega uuselamurajooni. See oli jõe kaldal ja kuidagi hästi ilus ning vanalinnaga sobiv. Jõe ääres leidsime meeldiva üllatusena, et saarekesele viiva vastikust võrest (teate küll, ma olen metallvõrest treppe ennegi kirunud) silla serva oli neljajalgsete peale mõeldes tehtud ka kena sileda kattega riba (no ok võibolla mõeldi tegelikult jalgratastele, aga välja kukkus ikka hästi :) ).

Ka Zutphenis paistsid inimestele neljajalgsed sõbrad väga tähtsad olema – meiesuguseid oli näha palju ja linnakeses oli ka palju koerte kujusid. Isegi pühaku kuju St. Walburgise kiriku juures oli koeraga :).

large_05_Koerte_..tphenis.jpg

Järgmise peaaegu vihmavaba laigukese leidsime kaks päeva hiljem Saksamaalt Trierist. Oli ikka ilus linn küll, aga natuke oli tunda, et vanu roomlaseid enam pole – võrreldes alati hästi hoolitsetud hollandi linnakestega oli Trier kuidagi pisut räämas. See ei rikkunud muidugi karvavõrdki tähtsat tunnet, mis tekkis nii iidsetelt müüridelt sõnumite lugemisel ja jätmisel.

large_06_Porta_Nigra.jpg

large_07_Turupla..ma_sild.jpg

large_08_Keiserlikud_termid.jpg

Trieris liikus ringi palju koeri nagu siinkandis tavaks (tavatu oli vaid linnas patseeriv muheda olemisega iiri hundikoer, sest reeglina oleme meie Aglaiaga suured koerad). Paljud koerad aga olid kuidagi närvilisemad kui Belgias ja Hollandis. Kohaliku elanikkonnaga tutvumine vähesel määral siiski õnnestus.

Et Trierile hoolitsetuse suhtes mitte liiga teha, siis tegelikult olid mõned kohad väga ilusad ja korras, näiteks Kuurvürsti Loss ja selle ümbrus.

large_09_Electoral_Palace.jpg

Pühade viimasel päeval ehk esmaspäeval lubati selget ilma Friisimaale Põhja-Hollandis. Friisimaa on meie reisiplaanides olnud pikka aega, aga alati on midagi ette tulnud. Sedapuhku siis tegime algust ja vaatasime üle 7 vana friisi linna – Sloten, Stavoren, Hindeloopen, Workum, Bolsward, Sneek ja Ijlst. 4 linna ja saared ja matkarajad jäid mõneks järgmiseks korraks.

Kõik need linnad olid ilusad ja puhtad, täis sõbralikke kahe- ja neljajalgseid. Kes tunnevad Hollandit vaid Amsterdami näol ilmselt ei suuda uskuda kui ilusad ja hoolitsetud on väikesed linnad. Kõige vahvamad neist seitsmest olid Sloten ehk Sleat (friisi keeles) ja Hindeloopen ehk Hylpen, mitte et teised poleks meeldinud, aga nendes linnades ütlesid kahejalgsed, et tuli tõesti ajas tagasi rändamise tunne. Piltidega on seda kahjuks keeruline edasi anda.

large_12_Sloten_ja_Sneek.jpg
Sloten ja Sneeki Merevärav (mina olen ka koos Katriga pildil)

large_13_Hindeloopen.jpg
Hindeloopen

Ei saa mainimata jätta, et friislased on sama toredad kui ülejäänud hollandi elanikud. Sneekis tegime puhkepeatuse ühes Iiri pubis ja uskuge või ei, aga tutvusime kena kahejalgsega, kes polnud paljuks pidanud kõrtsi õlut jooma minnes koeraküpsiseid kaasa võtta :). Meile Aglaiaga meeldis see kohe väga, sest meie endi kaasa võetud snäkikott oli pika päeva jooksul juba väga kokku kuivanud. Eestimaised kahejalgsed, no mõelge, väike snäkipakike taskus ei võta ju tegelikult üldse ruumi...

Linnade vahel saime Aglaiaga teha ka jalutuskäigu ja möllu mere ääres.

large_10_Mere___res.jpg

Friismaa kohta veel niipalju, et teate ju, et see tuntud mustavalgekirju lehmatõug, keda eestiski leidub, on pärit just sealt. Friisi lehmadele oli vist vaba päev antud, sest nägime vaid üksikuid eksemplare. Mingi hetk hakkas meie kahejalgsetel millegipärast kohutavalt naljakas, nad rääkisid lehmastumisest ja kui ma asja üle tõsisemalt järgi mõtlen, siis on mul kahtlus, et nad naersid minu ja Aglaia üle. Aga friisi mereäärsetel karjamaadel on kevadine rohi nii roheline ja nii lõhnav ja nii ...

large_11_Friisi_..endamas.jpg

Eile st laupäeval oli ilus ilm enam-vähem igal pool ja seega läksime merd otsima. Et oleks põnevam valisime suunaks seni läbiuurimata Somme’i lahe Picardias. Esimene koht lahe ääres, mida külastasime oli Saint-Valery-sur-Somme - tore keskaegne külake kõigi turismiobjektiks olekuks vajalike asjadega nagu gooti kirik, kindluse varemed, torni varemed, kus oli vangis Jeanne d'Arc, 18. sajandist pärit haigla, mis siiani töötab ja paikneb võluvalt surnuaia kõrval jne.

large_17_St_Valery.jpg

Meile Aglaiaga pakkus aga enim huvi veeäärne promenaad, kus oli kena promeneerida koos teiste neljajalgsetega, kus oli mõnus vee ääres hullata ja pidada plaani pisut ujuda, sest silma-kõrva-nina ulatuseses oli... Ah vaadake parem pilte, meil Aglaiaga siiani hing pisut haige, et kahejalgsed ei lasknud meid kohaliku elanikkonnaga lõunatama...

18_St_Valery.jpg
Need lambad olid päriselt ka umbes sama lähedal kui neil piltidel tundub

Edasi sõitsime Le Hourdeli. Küla ise ei olnud eriti huvitav, aga rand... Suur mõõn on seal tõesti suur ja tõus ilmselt ka, sest juba kolm pool tundi enne tõusu algust sinna enam jalutama minna ei tohi. Õnneks oli tõusuni palju aega ja saime mere peale lonkima minna. Mina sain seal ka õppetunni – vee puudumine ei tähenda sugugi kuiva maad – ma nimelt, piinlik küll, jäin peaaegu mutta kinni. Sain ikka omal jõul välja, aga oh küll käpad olid mustad.

large_14_Le_Hourdel.jpg

Õnneks leidsime peagi ühest kõrgemast kohast kõva põhjaga lombikese, kus kus sain ennast peaaegu puhtaks. Uhh, oli see vast kogemus. Aga tore oli ikkagi.

large_16_Le_Hourdel.jpg

Külastasime veel mõnda külakest-linnakest seal kandis, aga midagi rabavalt huvitavat enam ei leidnud. Teel koju sattusime üsna juhuslikult Pas-de-Calais departemangus kummalise nimega kohta Le Touquet-Paris-Plage ehk 19.sajandi lõpus rajatud „Mereäärsesse Pariisi“. Seal sai hetkega selgeks, et tegu on rikaste ja ilusate kuurortiga. Väga uhked villad, suur hulk hotelle ja suur liivarand... kus oli silt, et koerad pole lubatud. Me Aglaiaga kandsime selle paiga juba sobiva puhkekohana maha, aga siis selgus, et inimestele oli reserveeritud otse suurte hotellide vastas olev rand ja vaid veidi eemal oli imeilus rada randa läbi männimetsa ja kõrgete düünide, kus neljajalgsed igati teretulnud olid. Seega lõpetasime päeva väga mõnusalt otsekui vipid tohutu suures privaatrannas.

large_15_Mere__rne_Pariis.jpg

Posted by Naksitrall 14:12 Archived in Netherlands

Email this entryFacebookStumbleUpon

Table of contents

Be the first to comment on this entry.

This blog requires you to be a logged in member of Travellerspoint to place comments.

Enter your Travellerspoint login details below

( What's this? )

If you aren't a member of Travellerspoint yet, you can join for free.

Join Travellerspoint