A Travellerspoint blog

Viimase aja tegemistest

Natuke näituse-, spa- ja rannajuttu

Eelmises blogisissekandes kirjutasin, et talv sai läbi, tegelikult ei saanudki, vaid veebruari keskpaigani oli siin vahelduva eduga ikka päris lumine. Seega oli 2009/2010 talv kõigi aegade lumiseim ja pikim. Öökülmad on meil siiani ja vahel tuleb taevast veel ka mõni lumehelves, aga sellest hoolimata kevad nüüd lihtsalt tuleb.

01_Aias_024.jpg

Sel aastal oleme jõudnud käia kahel näitusel – jaanuari lõpus ja veebruari lõpus. Näitus ja väga kehvad ilmaolud tunduvad käsikäes käivat. Jaanuari lõpus oli just sel päeval korralik lumesadu ja libedus ning nii mõnegi näitusele sõitja tee lõppes kraavis, lehed kirjutasid, et oli rekordarv teelt väljasõite ja plekimõlkimisi. Veebruari lõpus aga läks Belgiast just näituse päeval üle Xynthia - Euroopa tapjatorm. Meil vedas mõlemal korral ja jõudsime näitustele täiesti terve autoga ja ilma suuremate vahejuhtumiteta.
Näituste osas oleme Aglaiaga endiselt seda meelt, et drive-in näitused ei kõlba kuhugi, sellised kenad näitused, kus tuleb tunde paigal püsida, on ikka kordades paremad. Vaadake ise.

large_02_N_ituste_m_te.jpg
Näitustel osalemise mõte ehk uued tutvused

large_03_N_ituse..n_m_nus.jpg
Näituse lõpu ootamine pole sugugi tüütu

Tahaks kiita ka siinset tiibeti mastifite klubi. Sellest aastast alates on nad juurutanud uue toreda kombe. Ringi minnes ootab kena laud, kus peal maiuse söömiseks sobivad kausid...

04_Klubi_auhinnalaud.jpg

Väga mõistlikult jagatakse need laiali kõigi klasside võitjatele lisaks näituse korraldajate poolsetele kausikestele. Me oleme Aglaiaga kahepeale neid juba 4 tükki ära napsanud ;).

05_Minu_uu..ituselt.jpg
Suur roheline kauss on näitusekorraldajatelt ja kaks väiksemat kaussi klubilt - väga maitsev, ptüi!, kena neist

Ah jaa, see pilt tuletas meelde, et alates jaanuari lõpust oleks muide kena minu nime ees kasutada tiitlit C.I.B (koerarahvas teab küll, mis see on, aga teistele... noh see tähendab, et ma olen nüüd rahvusvaheliselt tunnustatud tegija kutt :)).

Eelmine kord blogisse kirjutades mainisin, et ootame kõiki külla. Kõiksugu teised inimesed on külas käinud, aga koerarahvas ei satu üldse siiakanti. Veebruari alguses selgus, et vähemalt Aglaia suguvõsas on olemas üks mõistlik koerainimene. Lonni perenaine leidis puhkusele sõites ilusti aega meile külla tulla ja tõi veel kenasti meie sügamiseks sõbrannad ka kaasa. Lonni ainult oli koju jäänud, aga noh keegi peab ju elamisel silma peal ka hoidma.

Veebruar oli üks huvitav kuu. Katri teatas, et temale minu jalg ei meeldi (no ikka see nö puugijalg, vahel on teine pisut kange nagu). Selle tulemusena helistas Janek Westpool Hydro nimelisse kohta ja mina hakkasin korraliku heaoluühiskonna liikmena käima spa-protseduuridel. Alguses arvasin, et kahejalgsed on puhta hulluks läinud, aga siis... ma pean tunnistama, et mulle hakkas päris meeldima ja iga korraga läks kõik see asi mõnusamaks. Sealsed töötajad on mõlemad õppinud kenasti inimeste füsioterapeudiks ja enne koerte peal tööle hakkamist lihvinud aastaid oma oskusi inimeste peal.

Alustuseks soe mullivann, koos vee all tehtava massaažiga
06_Soojendus.jpg
Ann ja mina elu esimest mullivanni võtmas

Siis basseinis ujumine ja veealused venitused.
07_Basseinis.jpg
Mina ja Bart ujumas

Lõpetuseks soe mullivann lõdvestava massaažiga
08_L_dvestus.jpg
Mõnus!!!

Viimasel korral kontrolliti, kas progress on ikka tõeline ja kas ma kasutan seda jalga ikka teisega võrdselt. Ehk mind pandi enne lõdvestavat mullivanni mingisse imelikku kasti. Katri noris, et mulle oleks võinud anda seal kastis kõige totakama näoga koera auhinna...
09_Kuhu_se..i_l_heb.jpg
... aga no kuulge, kes see enne kuulnud on, et vee all põhi kuhugi ära minema hakkab? Tegelikult sain asjale suhteliselt ruttu pihta ja enam ei suutnud nad mind üllatada isegi mitte sellega, kui põhi asendit muutis ja mulle mäkketõusu või laskumist imiteeris :).

Aglaia käis ka kogu aeg kaasas, aga vaatas asja kuivalt maalt ja nautis väga kõrgetasemelist meditsiinilist sügamist-mudimist. Seal nimelt oli alati praktikante – viimastel kursustel õppivaid tulevasi veterinaare, kes kõik hoolitsesid, et Aglaial ka ikka mõnus oleks.
Igal juhul pean ma tunnistma, et see oli väga mõnus ja mul on peaaegu kahju, et mu jalg korda sai. Õnneks öeldi, et kuu või paarise vahega võiks profülaktika mõttes veel mõned korrad käia.

Muud nagu polegi vahepeal eriti teinud. Korra siiski käisime lund otsimas ja leidsime seda Belgia Ardennide kõrgeimalt tipult Signal de Botrangelt.

10_Signal_.._histel.jpg

Ja nüüd eile, märtsi esimesel pühapäeval, jätkasime Hollandi lääneosa saartega tutvumist. Sedapuhku sõitsime Voorne-Putten saarele Rockanje linna lähedale randa, düünidele ja rannametsa (rannapadrik oleks täpsem nimetus) matkama.

Tundub, et mida põhja poole seda paremaks Hollandis rannad lähevad. Selles mõttes paremaks, et koerte konsentratsioon kasvab. Niisugust pilti polnudki me enne veel näinud, sest igasuguseid koeri, kes rannas rõõmsalt ringi silkasid, oli sama palju kui kahejalgseid. Rand nägi välja nagu suur koertenäitus. Küll see oli mõnus – saime ennast ikka kohe korralikult tühjaks joosta ja palju uusi tutvusi ka.
large_11_Rockanj..and_150.jpg
large_12_Tutvusi_s_lmimas.jpg
large_13_Rockanj..and_252.jpg
large_14_Jooksum_ngud.jpg

Kolasime rannas, düünidel ja rannametsas ligi 5 tundi. Metsamatk pidi algselt olema 5 km pikkune, aga tänu Katri „vaprusele“ muutus jupi jagu pikemaks. Matkasime kenasti mööda düüne ja metsa...

15_D__nidel.jpg
16_Rannametsas.jpg

Teel tuli ette värav, mille juures silt ütles, et kahejalgsed tuleb tingimata kaela kinnitada ja vaadata, et kohaliku elanikkonnaga oleks vahemaa vähemalt 25 meetrit, läksime Katri hädaldamise saatel juba pea kilomeetrikese väravast edasi kui ...

17_Rockanj..and_328.jpg

Teerada läks paraku just nende suunas või õigemini nemad liikusid mööda teed meist veidi eespool ja Katri teatas, et tema arvates on neil toredatel elukatel sarved ainult selleks, et teda läbi torgata... Mitte miski teda ümber veenda ei suutnud. Seega olime sunnitud tagasi pöörama ja hoopis teisi radu kasutama, no ega neil ka midagi viga ei olnud, aga tegelikult oleks meie Aglaiaga neid elukaid küll tahtnud lähemalt tundma õppida :). Eestis Matsalus oleme neid ju näinud küll ja tutvustki teinud, aga seal oli aed vahel ehk nuusutada sai vaid ninasid.

Ilusat kevadet kõigile!
18_Rockanj..and_399.jpg
(Või noh Eestimaal olijatele peaks vist soovima kena kevade ehk üleujutuste ootamist ;).)

Posted by Naksitrall 10:50 Archived in Belgium

Email this entryFacebookStumbleUpon

Table of contents

Comments

Mis valged liled need metsa all on?

by roopere

Lumikellukesed.

by Naksitrall

This blog requires you to be a logged in member of Travellerspoint to place comments.

Enter your Travellerspoint login details below

( What's this? )

If you aren't a member of Travellerspoint yet, you can join for free.

Join Travellerspoint