A Travellerspoint blog

Talvepuhkus

Ja 2010. aasta rannahooaja avamine

12. detsembriks olid kõik asjad pakitud, ilm ilus ( +12 C ja päike) ja minema me hakkasimegi. Paljud sõbrad uurisid enne teeleasumist, et kuidas ometi plaanime me oma ratastega mikrokuudiga kohale jõuda – no eks vaadake.

Reis_koju_..009_004.jpg

Kitsas ta ju oli, aga õnneks olid kahejalgsed nii mõistlikud, et kõige kitsama osa ehk selle prao, mis jäi esiistmete ja esiklaasi vahele, võtsid nad omale, kassidel oli puurides muidugi sama mugav kui alati ja meie Aglaiaga ka ei kurtnud, kuna kasside puurikatuseid sai sõidul kenasti kasutada istmelaiendustena.
Kitsastes oludes sõitmisel oli ka oma eeliseid – enamasti on peatused teel suhteliselt lühikesed, aga sedapuhku vajasid kahejalgsed hädasti võimalust enda lahtivoltimiseks ja seega saime ikka päris korralikke jalutuskäike teha.

Reis_koju_..009_033.jpg

Õhtu Saksamaal

Reis_koju_..009_039.jpg

Päikesetõus Leedus

Reis_koju_..051-055.jpg

Lumi Lätis – soojast autost sügavalt magamast äkki lumme sattumine – esialgu tegi pisut nõutuks...

... aga siis võtsime lumesaju endaga Lätist kaasa ;), et seda kodus nautida – meil ju ikkagi talvepuhkus.
Sõit läks mõnusalt ruttu ja 28 tundi (sisaldas meie jalutuskäike ja kahejalgsete tuttavatega kohvitamisi) peale starti olime juba oma Eesti kodus,kus oli mõnus 0 kraadine õhk ja ilus lumesadu.
Muide kahejalgsed arutasid sõidu ajal (ja ma tean, et samal teemal mõlgutasid mõtteid ka mõned meid Eestisse ootavad kahejalgsed), et ehk me Aglaiaga ja kassid ikka mäletame veel seda kohta. Pidasime kassidega isekeskis peenikest naeru, et no vanusenumbreid arvestades võiks seniilsust oodata pigem kahejalgsetelt... Oh kui tore oli koju jõuda – oma suur valveküngastega aed, erineva jalgadearvuga naabrid jne.

Reis_koju_..009_133.jpg

Järgmisel hommikul läks puhkus veel paremaks, sest ilm läks külmemaks ja lund tuli ka kogu aeg juurde. Kahejalgsed ja kassid meie vaimustust küll ei jaganud, aga mis siis - meil oli mõnus! Seda puhkust nautisime Aglaiaga kohe täiel rinnal – vaatasime lõbustatult, kuidas Janek alustas iga päeva usinalt lumelabidat kasutades, käisime kontrollisime üle nii Viimsi matkaraja kui Haabneeme tänavad ja ranna.

Haabneemes_jalutamas.jpgHaabneeme_rannas.jpg

(Muide see, et meil tänaval kahejalgseid rihma otsas pole, ei ole sugugi seaduse rikkumine, vaid ennetamine, sest suvest alates on ametlikult lubatud hästi käituvatel kahejalgsetel omapäi jalutada.)

20. detsembril käisime minu sünnipäeval. Natuke naljakas see lause ju on, aga just täpselt nii oli – käisime mu emal ja õel külas pidu pidamas. Aglaia ja Sanpo olid muidugi ka kohal, aga päevakangelased olime sedapuhku siiski meie.

Viimsis_047.jpgS_nnip_ev_050.jpg
Viimsis_051.jpg

Mina ja Amulet 6-aastased!

large_Peost_v_sinud.jpg

Amulet, mina ja emme Grisli – peost väsinud

2009. aasta viimasel päeval vaatasime üle Jägala joa ja selle ümbruse. (Tee parkimisplatsini oli isegi lahti lükatud, aga plats ise... noh õnneks oli seal üks abivalmis mees, kes aitas Janekil autot lükata, muidu vist oleks sinna jäänudki)

large_Aasta_l_pp_231a.jpg

Tutvusime ka ühe kena tillukese neiuga, kes jäi lõpuni kindlale veendumusele, et ta on koer... Ma nii igaks juhuks mainin ära, et alloleval pildil on kolm koera...

Aasta_l_pp_399a.jpg

Uue aasta 3. päeval jõudsime ka Nõvale. Kahejalgsed kartsid küll, et kui meie tänavat keset Haabneemet unustas sahk 2 nädalat külastada (kuni politseiauto peale meie majast möödumist lumme kinni jäi) ja tervet tänavat meie väravast alates pidi lahti ajama Janek, siis äkki ei jõuagi me Nõvale kohale, aga kuna me kõik olime sedameelt, et ilma Nõvata ei tasu Eestisse nagu väga tullagi, siis pakkisime aga lumelabida kaasa ja läksime. Oi oli see vast matk – olime 2010 aastal peale kitsede esimesed, kes seal suurelt teelt ära metsa keerasid ja paar tundi hiljem, kui jälle saha poolt lahti lükatud teele jõudsime, olid kahejalgsed ikka täitsa läbi.

large_N_val_paks..mes_198.jpg
N_val_paks..mes_293.jpgN_val_paks..mes_259.jpgN_val_paks..es_072a.jpgN_val_paks..es_465a.jpg

Aasta algusesse mahtus veel ka kaks ühisjalutust koos minu emme Grisli ja õeraas Amuletiga, noh see Sanpo oli ka muidugi. (Aglaia siin kõrval viriseb, et ma kirjutaksin, et nii võluv ja temperamentne noormees, aga ... tehku omale ise oma blogi!). No oli see vast sumpamine – pea ikka kuidagi ulatus pinnale.

large_Marge_juur..mas_117.jpg

Mina lumesaha rollis (paremalt vasakule: mina, Grisli, Sanpo, Aglaia)

sanpo_2.jpgGrisli.jpgAmulet.jpg

Sanpo, Grisli ja Amulet (õigemini see vähene Amuletist, mis pinnale ulatub)

Paraku eriti palju rohkem ei jõudnudki midagi teha, sest kahejalgsetel on puhkusest mingi väga omamoodi arusaam – täiesti seletamatutel põhjustel pidasid nad vajalikuks tegeleda igasuguste remondimeestega, värvide valimise jms. Seega Aglaia sugulased jäid jälle üle vaatamata. Tundub, et meil tuleks neid aja planeerimise osas koolitama hakata... ehk leiame mõne eratreeneri. Meie kahejalgsed siiski lubasid (panen selle siia kirja, et oleks tunnistajaid), et seekord oli viimane kord remondile aega raisata ja järgmine kord kui kõik koos Eestisse tuleme, on kõik valmis. Siis kohtume kindlasti ka Aglaia perega ja kõigi teistega, kes seekord nägemata jäid. Ja seni ootame kõiki endale siia külla :).

Seega peaaegu kuu aega talvepuhkust sai imekiiresti otsa ja aega jäi kõvasti puudu. Kuidagi said kahejalgsed 8. jaanuari hilisõhtuks asjad niikaugele, et võisime startida. Sättisime ennast kenasti magama, arvestusega, et teeolud küll veidi kehvemad aga see-eest peatusi vähem plaanis ja ca 30 tunni pärast oleme oma Belgia kodus kohal. Noh jah... Tegelikult ei olnud sõit – hoolimata Pärnust alanud ja Leedu lähistel lõppenud mustast jääst ja tõsiselt tugevast lumesajust Poola põhjaosas – sugugi eriti aeglane ja püsisime kenasti graafikus kuni Varssavist Berliini poole suunduva kiirtee lõpuni, kust Saksamaale jääb sadakond km. Kiirteelt mõnisada meetrit eemale jõudes olime sunnitud seisma jääma ja seda nii umbes täpselt 3 ja pooleks tunniks, sest 4 km kaugusel oli üks väga tõsine liiklusõnnetus. Kui hakkas juba tunduma, et vrakid teelt ära korjatud ja peagi saab sõitma hakata, siis meie selja taga seisnud eestimaine rekkajuht „rõõmustas“ meid teatega, et teiste rekkajuhtide sõnul on enne Saksamaad 2 sellist õnnetust veel. Nii me siis seisime ja venisime ja seisime ja seisime ja venisime ja 8 tundi peale kiirteelt maha sõitu olimegi juba Saksamaal... Saksamaa kohta hirmutati ka, et teeolud pahad ja kõik nii hirmus, aga seal oli vaid veidi lumine tee ja kahejalgsete sõnul täiesti normaalne sõita. 40 tundi ja 15 min peale starti olime oma Belgia kodus – aaahhh kui hea oli ennast sirutada ja küll oli tore, et lumine talv oli täiesti olemas ka Belgias – küll oluliselt kergemal kujul, aga siiski.

Panen siia mõned pildid meie tegemistest lumises Tervureni metsas.

large_Lumine_Tervuren_262.jpg

Nagu päris talv kohe

Lumine_Tervuren_068.jpgLumine_Tervuren_091.jpg

Viimase talvepäeva tervisejooks
(Parempoolset pilti palun kasutage tuttavate tervisejooksjate harimiseks – Eestimaine versioon puu otsa ronimisest pole vajalik, aga no belglastega võrreldes võiks ikka natuke koomale võtta küll ;))

Nüüd on aga talv siinkandis läbi (no Ardennidest leiab talve muidugi veel jupp aega) ja pühapäeval so 17. jaanuaril avasime 2010. aasta rannahooaja Zeelandis Westenschouwe kandis käimisega.

Zeeland_-_..wen_029.jpgZeeland_-_..wen_043.jpgZeeland_-_..en_071a.jpg

large_Zeeland_-_..wen_214.jpg

Posted by Naksitrall 12:42 Archived in Estonia

Email this entryFacebookStumbleUpon

Table of contents

Be the first to comment on this entry.

This blog requires you to be a logged in member of Travellerspoint to place comments.

Enter your Travellerspoint login details below

( What's this? )

If you aren't a member of Travellerspoint yet, you can join for free.

Join Travellerspoint